Loodust avastamas

Homsest on saanud täna ja saan Teiega jagada meie nädalavahetuse seiklusi ja muidki uudiseid jagada. Kuna seis säärane, ei nädala sees olen usin kõblaja ning nädalavahetusel käin Pembertonis hotelli tube koristamas, siis ühtegi vaba päeva mul otseselt eelmine nädal ei olnudki. Kuigi jah, koristamisele kulub umbes 4 tundi ning kuna laupäeval olin vaid kleidiga ja ilm jahe, vihmane siis peale tööd me metsa seikleme ei läinud. Pühapäeval tulid Kaisa ja Villu ka kaasa ning käisime metsa ja loodust avastamas. Loomulikult ei olnud ilus ilm vaid jahe, tuuline ja vihmane. Vahel päike piilus. Kõigepealt sõitsime Pembertonist paar kilomeetrit välja ja jõudsime ühe kohaliku vaatamisväärsuse juurde-kärestik ja kosk.

Mida sa kaua ikka seda voolavat vett vaatad,mis sest, et hingemattvalt ilus, seega otsustasime läbi käia ka 2,1 kilomeetri pikkuse matkaraja. Ega metsas midafi erilist vaadata ei olnud, puud, puud ja puud, aga rada ise oli vaheldusrikas, loogeldes ikka üles  ja alla ja tehes igast vigureid. Seega oli see päris suur katsumus kuna kord oli palav ja kord külm.  Ühe korraliku trenni eest oli aga see rada ikka..

Kuna kell oli alles lõuna, siis otsisime kiirelt internetist veel kauneid kohti, mida külastada. Meie vastu töötas aga katkendlik, tegelikult olematu internetiühendus ning seega ka GPS. Metsade vahel seda pole, seega pidime suure tee äärde sõitma ja seal oma otsinguid jätkama. Järgmiseks sihtkohaks oli Beedlupi rahvuspark. Seal on metsas rajad, mida läbides jõuad vahepeal mõne kauni kohani, näiteks puu millest läbi minna, järveke, rippsild kärestiku kohal, suur kosk.

Puuni, millest kirjade järgi sai läbi minna oli oma 40minutilise jalutuskäigu kaugusel ja see teekond oli väääga raske. Kohati tundus, et selle mäe tipust saab küll taevasse. Karri puu ise oli vägev, läbimõõt oli 2.4meetrit ja kõrgus 72meetrit. Igatahes mahtusime nejljakesi puu sisse vihmavarju.

Pärast fotosessiooni karri puuga tahtsime ringiga tagasi alguspunkti jõuda, aga ühel hetkel avastasime, et kõnnime kuskil maanteel ja ise päris täpselt ka ei tea kuhu suunas. Lootsime ju siit kaudu otsemat teetpidi tagasi auto juurde jõuda.Kõndisime oma mitu kilomeetrit ja iga sammuga sai selgemaks, et siit me autoga enne küll mööda ei sõitnud. Vähemalt oli lõbus . Ühel hetkel oli aga rõõm piiritu ja lootus õhtul ikka oma voodis magada tagasi, sest nägime silti, kus viitas kärestkule ja kosele, kust alustasime. Kõndisime veel oma 30minutit ning siis jõudsime alguspunkti. Vahepeal hakkas aga vihma sadama seega tunne oli nagu päris vihmametsas. Puudel olid hoiatavad sildid mürgiste madude kohta- mu samm oli eriti kiire seetõttu.

Viimased kolm päeva on möödudnu suure töö tähe all, hommikuti on üpris raske tööle minna kuna tüdimus sellest kõplamisest hakkab tekkima. Siiski saame põllul puhata kui soov selleks tuleb kuna ülemus Wayne ei ole koguaeg kohal ning me dikteerime oma töökiirust ja aega ise. Täna mainis ta lõuna ajal, et homme alustame vist avokaadode korjamisega, jess, see oleks hea vaheldus. Samuti kutsus reedel grillipeole ja lõket tegema. Kõlab hästi :) Veel paremini kõlab see, et homme on esimene suurem ja ametlikum palgapäev. Ma küll ei tea mis sellest järgi jääb kuna oleme vähemalt paarikümne asja kohta Raigoga öelnud, et palgapäevl ostame, noo eks näis siis.
Täna on meil hostelis suur pizzaõhtu, hakkan oma veidi kärssama läinud purakat saagima ja siis leotan millegiga suus seda..okei, nii hull ka pole, Raigol on aga ilusam :(
Nädalavahetuseks lubab ilusat ja väga sooja ilma, loodame, siis kuskile randa sõita, vist sinna :) Päikest mu sõbrad!