Olemegi ametlikult Austraalias, täpsemalt jõudsime siia juba kolmapäeva õhtul kohaliku ajajärgi. Eelnevalt olin uurinud, et taksoga linna sõitmine on üpris kallis ning seega leidsin internetist, et soovitati linna jalutamist ning busse. Tõsiasi, mis kohapeal selgus, oli aga see, et linna on kõvasti üle 10kilomeetri ning kohe kindlasti me seda jala ei tee, seda enam , et Raigol oli spordikott ja seda 13kilost jurakat tassida oli..raske :D No olgu, saime ühelt bussijuhilt infot, et vot see tagumine buss seal läheb linna. Nooo ega ikka päris ei läinud küll. Me sõitsime lihtsaltühe ringi kaasa bussiga, mis peatus erinevates terminalides. Päris okei oli see ja ´isegi bussijuht ei öelnud midagi vaid lasi meil totakatel lihtsaltsõita.Igatahes lõpuks juhatas meid see sama bussijuht õige bussi peatusesse, aga kuna sellega oleks linna jõudmine liiga kaua aega võtnud, siis läksime taksoga. Veendusime juba oma sajandat korda, kui lahked, sõbralikud ja abivalmid on austraalased. Taksojuht oli väga sõbralik ja lobises meiega kogu sõidu.
11 paiku õhtul saime hostelisse ja arvake, kellel tuli kohe uni? Kindlasti mitte meil.. Hommikuks panin aga varajase äratuse kuna siin pidavat see päev vara algama. Siiskisuutsin ma ise äratusest varem ärgata kuna üks neiu mu üleval otsustas keset ööd voodist alla kukkuda ja üks mees hommikul vara tööle minnes krabistada kõiki kilekotte mis leidub.
Nüüd jõuan nende kahe asjani miks ma üldse hetkel kirjutan. Esiteks see,et päike on siin väga tugeva kiirgusega. Tappev kuumus siin ei ole, nii 20-25 kraadi vahel, aga päikesekiirgus on tugev, sest ma suutsin täna ikka korralikult ära põleda. Meie kogu marsuut täna linna peal oli kindlasti üle 10 kilomeetri käimist kuna kohaliku transpordiga me veel sõbraks ei saanud ning jala oli ka väga mõnus ringi jalutada. Pidin omale küll päikesekreemi ostma, aga ainuke pood, kus neid nägime oli selline, et tolmukiht oli tuubi peal, seega jäi ostmata ja põlen homme edasi. Ah et miks, aga vot sellepärast, et ma pole ikka känguruusisd näinud, kuigi täna suuuuures pargis ringi jalutasime.
Kui ma siiani arvasin, et see paberimajandus on raske, siis nüüd sain alles aru kui raske. Hommikust saati ajasime pangadokumente ja käisime kohapeal lepinguid sõlmimas. Väga hull kammaijaa,aga nüüd lõpuks on asjad korras ning paari päeva pärastpangakaart käes.Ühesõnaga ma ütlen, et TFNi, pangakaardija konto ning telefonikaardi asjajamisteks varuga küllaga närvi ja aega, sest see kõik on aeganõudev ja inglise keele oskus ka tarvilik, muidu lihtsalt täidate oma lepingud valesti.
Õhtul tuli meelde, et süüa võiks ka. Heh, eks nõnda me siis tuiasime ja otsisime 1,5tundi kohta kus süüa, sest Perthi kesklinna me´ei viitsinud jalutada, aga natuke rohkem äärelinnas olid ainult aasiapärased kohad ning koha, kus oleks midagi, midaüks eurooplane ka sööb, leidmine raske, VÄGA raske. Hinnad on ka loomulikult sellised, et puhtalt nende vaatamisest saab kõht täis. Lõpuks tegime diili, et järgmisesse kohta lihtsalt läheme sisse ja tellime midagi. Linn on täis aasia söögikohti, mida üks eurooplane sööma peaks siis? Need molluskid ei ole isuäratavad ju.
Kui homme autot ostetud ei saa, siis kuradi kurat küll :D
Lennujaamast kesklinna saamiseks oleks mul olnud detailsed juhised bussidega seiklemiseks (vaja on 2 erinevaga sõita), mis mulle omal ajal saadeti. :)
VastaKustutaPangakaardiga peaks arvestama nädal-paar, olenevalt pangast muidugi.
Aasia toitudega tuleb lihtsalt ära harjuda. :D Nendest ei pääse kusagil, aga samas hea odav söönuks saada. Eurooplaslikumat toitu võib pubidest leida, samas hind jällegi kõrgem. Või siis lihtsalt fish&chips takeawaydesse minna, mis ka odavad suht. Suuremates Coles ja Woolworths toidupoodides Euroopa toidud ka ilusti esindatud.
Aa, ja Perthis kängurute nägemiseks tuleb loomaaeda minna. :D